Sünnitusabivägivald
Positiivne sünnituskogemus on osa inimõigustest!
Kõigil inimestel on igas olukorras ning eluetapis õigus inimväärikale kohtlemisele.
Kas Sulle või Sinu tuttavale on öeldud järgnevat....
“Kas te tahate, et teie laps ära sureb? Te peate meie sõna kuulama ja mitte kogu aeg vaidlema!”
“Kas teie olete arst või mina? Teil ei ole ju meditsiinilist haridust. Kuidas te kujutate ette, et teie oskaksite otsustada, mis on teile kõige parem?”
“Nüüd peate küll oma lapse esikohale seadma ja mitte ainult iseendale mõtlema!”
“Õige naine kannatab valu ära ja ei vaja valuvaigisteid.”
… Sulle on osaks saanud sünnitusabivägivald.
Lugupidamatu ja hoolimatu suhtumine võib naisele osaks saada juba raseduse ajal. Väärkohtlemine raseduse ajal ja sünnitusel ehk sünnitusabivägivald võib esineda väga erineval moel. Sünnitusabivägivalda peetakse üheks naistevastaseks vägivalla liigiks.
WHO andmetele on tegu laialtlevinud naiste õiguste rikkumisega, millel on kauakestvad negatiivsed tagajärjed emale ja lapsele ning seeläbi kogu perele.
Hiljuti USA-s läbi viidud küsitluse põhjal (artikkel), kogeb sünnitusabivägivalda üks sünnitaja kuuest. Sünnituse ajal on naine äärmiselt kaitsetu ja ei pruugi olla võimeline ennast ise kaitsma. Lisaks kaotab naine tänu vägivalla esinemisele sünnitusel usalduse meditsiinisüsteemi vastu. See omakorda muudab naiste jaoks keeruliseks hädavajaliku sünnitusjärgse toetuse küsimise ning edaspidiste vajalike tervishoiuteenuste otsimise.
Sünnitusabivägivalda kogevad teistest enam noorukid, migrandid, etnilise vähemuse esindajad, muukeelsed, HIV-i või
koroonaviirusesse nakatunud sünnitajad.
Sünnitusabivägivald esineb juhul, kui esineb kasvõi üks vägivalla komponent.
Sünnitusabivägivalla liigid
-
Füüsiline väärkohtlemine
-
Austava ja väärika kohtlemise puudumine
-
Hülgamine
-
Nõusoleku küsimata jätmine
-
Diskrimineerimine
-
Konfidentsiaalsuse rikkumine
-
Kinni pidamine meditsiiniasutuses
Füüsiliseks väärkohtlemiseks võib lugeda:
-
kinni hoidmist
-
näpistamist
-
löömist
-
valuvaigistite andmisest keeldumist
-
seksuaalset väärkohtlemist sh finger rape’i*
-
vägistamist
*sõrmedega sisenemine naise suguelunditesse vastu tema tahtmist või ülemäärast valu ning ebamugavust põhjustades. Juhtub näiteks siis, kui viiakse läbi meediku jaoks rutiinset läbivaatust, aga ei hoiatata naist ega küsita temalt eelnevalt luba.
Austava ja väärika kohtlemise puudumiseks sh vaimseks vägivallaks võib lugeda:
-
ähvardamist
-
sõimamist
-
patroniseerimist
-
hirmutamist
-
heidutamist
-
survestamist
-
autoriteedi kuritarvitamist
-
patsiendi soovidega mitte arvestamist
-
olulise info andmata jätmist või moonutamist, valikute piiramist
jne
Hülgamiseks võib lugeda:
-
sünnitaja hoole ja tähelepanuta jätmist personali poolt
-
lähedaste inimeste mitte lubamist sünnitaja juurde
Nõusoleku küsimata jätmiseks võib lugeda:
-
loata erinevate protseduuride või läbivaatuse tegemist sh vaginaalne läbivaatus (finger rape)
-
hoiatamata lahklihalõike tegemist
-
küsimata andurite paigaldamist
-
informeerimata keisrilõike sooritamist
-
tahte vastaselt streriliseerimist
-
ja kõike muud, mida pole eelnevalt sünnitajale selgitatud ja mille läbiviimiseks pole nõusolekut saadud
Diskrimineerimiseks loetakse:
-
isikute põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras
-
diskrimineerida võidakse näiteks vanuse, soo, rassi, tervisliku seisundi, kultuurilise või keelelise tausta, usulise kuuluvuse, orientatsiooni, poliitiliste vaadete, perekonnaseisu, haridustaseme, sotsiaalse staatuse vms pärast
Konfidentsiaalsuse rikkumiseks loetakse:
-
sünnitaja eksponeerimist kõrvalistele inimestele vastu tema tahtmist (näiteks õppetööks)
-
nõusolekuta tema tervisega seotud andmete jagamist kolmandatele isikutele
Kinni pidamist meditsiiniasutusest võib lugeda selleks:
-
kui patsienti ei lubata lahkuda maksmata arvete pärast
-
soovitakse enne lahkumist altkäemaksu
-
ei arvestata patsiendi sooviga lahkuda
Vägivaldse käitumise tõttu tekkinud usaldusekaotus meditsiinipersonali vastu võib viia vastumeelsuseni võtta vastu arstiabi raseduse või sünnituse ajal ja ka sünnitusjärgselt. Sellel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed nii ema kui lapse tervisele.
Vastavalt 685 naisega läbi viidud uuringule on selgunud, et pärast sünnitust kujuneb välja posttraumaatiline stressihäire (PTSH) kuni 12%-l naistest. Sünnituskogemus mõjub traumeerivalt isegi rohkematele naistele. Tihti ei korreleeru PTSH sellega, kui hästi kulges sünnitus meditsiinilisest vaatevinklist. Näiteks kui hea oli lapse Apgari hinne või kui kiiresti sünnitati. Numbrid võivad olla head, aga naine võis saada sellest hoolimata hingelise trauma. Alati ei määra sünnituskogemust see, mil moel naine sünnitas, vaid see, kuidas teda koheldi ning kuidas ta toimunut tajus.
Sünnituse ajal on naine äärmiselt kaitsetu ja ei pruugi olla võimeline ennast ise kaitsma. Seda enam peab olema tähelepanelik, et sünnitajat ei asetataks konfliktsesse või ebamugavasse olukorda. Eetiline on arvestada olukorra kordumatust, tähtsust ja eripära.
Inimväärikas kohtlemine tervishoiusüsteemis – iseäranis rasedate ja sünnitajate puhul – pole ainult vähestele väljavalitutele mõeldud ja raha eest ostetav privileeg, vaid see on absoluutselt elementaarne inimõigus!