"Suured tänud" dr. X, et ta oli mu tasuline ämmaemand 2016 aastal ja keda ma terve sünnituse peaaegu ei näinud. Kes lasi mul liiga vara last väljutama hakata ja sellega seoses rebenesid pooled mu sisemistest lihastest. Olen ka enne ja pärast sünnitanud ja tean, mis sünnitus tähendab. Aga seda kogemust ja valu ei anna unustada. "Erilised tänud" talle ka selle eest, et ta pärast sünnitust soovitas psühholoogi poole pöörduda, sest minu probleem peitus tema meelest peas.
Suured tänud dr. Idlale, kes lõpuks avastas minu vigastused ja need 2018 aastal operatsioonil korda tegi.
See on olnud pikk ja väga kurb teekond. Miks küll nii tehakse teistele? Lõhutakse sind ära ja siis öeldakse, et sul pole midagi viga ja saa ise hakkama.
Tänaks ja soovitaks ka dr. Nooti, kes mind dr. Idla juurde suunas.
Operatsioon on nüüd möödas, aga probleemid ei taha kuidagi lõppeda. Armid nii hinges, kui alumisel korrusel ei lase ennast unustada ja mõjutavad siiani mind ja minu suhet.
Loodan väga, et aeg parandab haavad ja lubab andestada inimestele, kes ei hooli ei oma tööst ega patsientidest.
Pilt on illustartiivne.
Comments