Olin pärast erakorralist keisrit intensiivis ning palusin valveämmaemandal laps paljaks võtta ja minu keha vastu panna, et teda sööta ja enda keha vastas soojendada, kuna ma tuimestuse tõttu ei saanud veel ise liigutada. Ämmaemand nähvas, et kas ma tahan lapse ära külmetada (oli augustikuu). Ütlesin, et ei vastupidi ja mainisin, et Soomes näiteks ämmaemandad võtavadki vastusündinud paljaks ja panevad ema kaissu, kuna kehalt kehale soojus on kõige tõhusam. Ämmaemand: "Kas sa arvad, et sa tead minust paremini?". Nutsin ja tundsin, et olen abitu ning et mul pole enda lapse üle mitte mingit otsustusvõimet.
Sünnitusjärgselt pidime põletikunäitajate tõttu viis päeva haiglas veetma - koroona ajal mehi sisse ei lubatud, seega olin ühispalatis ühe vene naisega, kuid emotsionaalselt tundsin end üksi. Sain mõnitavaid vastuseid ja silmapööritusi iga kord, kui küsisin üle, kuidas naba puhastada või peput pesta ning mult küsiti, kas saan üldse lapsega hakkama (nt kui palusin teist korda, et näidataks õiget asendit lapse pepu pesemiseks - ütlesin, et esimene laps ja kogemust veel ei ole).
Kuna taastusin keisrilõikest, siis tundsin samal ajal ka suurt füüsilist valu. Mäletan ka seda, kui mu lapse põletikunäitajad olid alanenud ja oli lootust varsti välja saada, kuidas terve öö sundisin end üleval olema ja last konstantselt toitma, kuna kartsin nii väga kaaluiibe pärast - eelneval päeval öeldi mulle, et kui laps normaalselt juurde ei võta, siis pean jääma kauemaks, kuigi minu arvutuste järgi oli iive absoluutselt korras.
Viimane kadalipp oli kontroll lastearsti poolt - pidin samal päeval välja saama, kui arst lubab. Arst küsis "No kuidas on siis?" Ütlesin positiivsel toonil, et tunnen, et meil on kõik hästi ja ootame juba kojusaamist. Mainisin, et eelneval ööl läks mul natuke nihu - sõin viinamarju (ma ei teadnud, et need beebile gaase tekitavad) ja selletõttu laps magas öösel halvasti, aga et muidu kõik hästi. Arst küsis selle peale "Aga kuidas me saame kindlad olla, et teil kodus midagi NIHU ei lähe?" ja irvitas teistele ruumis olijatele. Hoidsin tagasi pisaraid, et mitte näida nõrga või ebakompetentsena - kartsin, et nõrga psüühikaga emasid koju ei lasta.
Pilt on illustratiivne.
Comments