Minu lugu juhtus küll 15a tagasi, see tõttu ei ole lugu väga detailselt meeles, kuid püüan kirja panna.
Paar päeva peale sünnitust tuli minu palatisse naisearst ja nõudis vastust, miks ma koju juba läinud ei ole. Vastasin, et ei tea, keegi ei ole mulle öelnud, et võin koju minna. Arvasin ise, et kuna laps ei võta rind, siis see tõttu mind ei olegi veel koju saadetud. Selle peale hakkas naistearst mind sõimama, et see ei ole üldse kellegi teise mure, et laps rinda ei võta kui ainult minu mure ja see ei ole põhjus, miks ma peaks haiglas passima. Toksis jalaga voodi jalga ja sõimas mind.
Kui arst palatist lahkus, siis ei suutnud enam pisaraid tagasi hoida ja järgmine nädal aega olid nutuhood sagedased külalised. Ämmaemand nägi, et ma nutan ja püüdis mind lohutada, et ära pane tähele, see arst ongi sellise suhtlemis stiiliga, kuid see ei lohutanud mind.
Pilt on illustratiivne.
コメント