Kui ma telekast selle teema kajastamist kuulsin, meenus mulle kohe enda sünnitus, mis jääb aastasse 2000, kui 17 aastasena sündis mu esimene poeg.
Viljandi Haigla ämmaemand teostas sünnituse ajal lahkliha lõikuse sõnagi lausumata, ma ei saanud aru mis juhtus... pärast õmblemine oli paraku tõeline õudusunenägu- ilma tuimestuseta, ainsaks toeks sanitari käepigistus.
Mäletan oma mõtet tol korral, et tehti ju süst kintsu, kuidas see ei mõjunud... sel hetkel ma noorekesena ei teadnud, et see on teiseks otstarbeks tehtav süst. Mäletasin ja meenutasin oma esimest sünnitust aastaid...
Teine poeg sündis 11 aastat hiljem Pärnu Haiglas, kus õnneks oli väga meeldiv ämmaemand, kes ei lõikunud ebavajalikult ning rebenenud arm õmmeldi tuimestusega. Lapse kõhule tõstmine ja temaga kohtumine oli selles protsessis tõeline päikesekiir.
Pilt on illustratiivne.
Comments